Meelemürkide tarvitajate tugi
Meie kogukonna toetamine
TikTok soovib luua toetavat keskkonda, kus meie kogukond end turvaliselt väljendada saab. Sel eesmärgil loome kasvavaid kogukondi inimestest, kes kasutavad TikToki pakutavaid poolt võimalusi, et luua side organisatsioonide ja kaaslastega, kes tegelevad või on kokku puutunud meelemürkidega (narkootikumid, alkohol ja tubakas) seotud probleemidega, et vastastikkust tuge pakkuda ja üksteiselt õppida.
Mõistame, et kõigil on narkootikumide tarvitamise osas omad uskumused ja kogemused. Olenemata teie kogemustest, soovime pakkuda teavet, et meie kogukond oleks kaitstud ja toetaks teid ohutumate valikute tegemisel. Seepärast teeme teabe koostamisel koostööd inimestega, kes on antud ala eksperdid.
Neid ressursse võivad kasutada kõik, kes:
- soovivad rohkem teada saada sellest, kuidas meelemürkide tarvitamine võib mõjutada meelt, keha ja käitumist;
- mõtlevad meelemürkide tarvitamisele või juba tarvitavad neid;
- otsivad teavet selle kohta, meelemürkide tarvitamise harjumusi muuta;
- hoolivad kellestki, keda meelemürkide tarvitamine mõjutab;
- otsivad toetavat kogukonda, kus oma kogemusi jagada
- soovivad pidada toetavat dialoogi meelemürkide tarvitamisega seotud kahjustuste teemal
Meelemürkide tarvitamisest võib olla raske rääkida. Loodame, et sellel lehel pakutav materjal ja teave aitavad teid ja teie lähedasi.
Küsimused, mis teil tekkida võivad
Mis on meelemürkide tarvitamine?
Meelemürkide tarvitamine hõlmab eri tüüpi ainete (sh narkootikumid, alkohol või tubakas) tarbimist. On mitmeid viise, kuidas inimesed meelemürke tarbivad, alates lõbu pärast proovimisest kuni regulaarse tarvitamiseni ja lõpuks sõltuvuse tekkimiseni. Viimast nimetatakse sõltuvushäireks. Allpool saate lugeda lisateavet meelemürkide tarvitamise kohta.
Katsetamine
Vahel meeldib inimestele teatud olukorras (nt pidudel) erinevaid meelemürke proovida. Üldjuhul ei tunne nad vajadust meelemürki tarvitada ega mõtle meelemürgi peale enne, kui on seda manustama hakkamas. Tõenäoliselt tarvitavad nad seda uudishimust või lõbutsemiseks. Nende elu ei keerle meelemürkide tarvitamise ümber. Nad tarbivad meelemürke siis, kui need on kättesaadavad.
Meelelahutuslik tarvitamine
Võib juhtuda, kui inimesed kasutavad regulaarselt erinevaid aineid, ilma et neil oleks selleks meditsiinilist vajadust. Meelemürkide tarvitamine võib olla osa rutiinist, näiteks alkoholi tarbimine igal nädalavahetusel enne väljaminekut.
Kuritarvitamine
Juhtub siis, kui meelemürkide tarvitamine on muutunud riskantsemaks ja sagedasemaks ning meelemürkide tarvitamine hakkab elu negatiivselt mõjutama. Inimesed, kes meelemürke jätkuvalt kuritarvitavad, kuigi see neile igapäevaelus probleeme tekitab. Sõbrad või perekond võiksid seda nähes pöörduda spetsialisti poole, kes on tuttav meelemürkide kuritarvitamisega.
Füüsiline sõltuvus
Narkosõltuvus tekib siis, kui inimese keha harjub mõnuainega. See tähendab, et organism vajab ainet “normaalse” enesetunde saavutamiseks. Aine kasutamise lõpetamine põhjustaks võõrutusnähte, nagu näiteks väsimus, ärevus ja depressioon, higistamine, oksendamine, krambid või hallutsinatsioonid. Mõne aine puhul võib sõltuvus tekkida ka siis, kui seda manustatakse arsti ettekirjutuse järgi.
Vaimne sõltuvus
Kui isikul tekib sõltuvus, siis ta jätkab aine tarvitamist, hoolimata sellest, millist kahju see talle endale ja teistele põhjustab. Ta võib püüda tarvitamist lõpetada, kuid tema himud ja võõrutusnähud on liiga tugevad. Sõltuvus võib tekkida kellel tahes. See pole valik. Tegu on ravitava seisundiga ja ravivõimalusi on mitmeid, sõltuvalt konkreetse inimese vajadustest. Sõltuvus ei tähenda, et kellelgi puuduks distsipliin. Sõltuvus on haigusseisund.
Miks on mõni meelemürk teistest ohtlikum?
Keegi ei tea kindlalt, kuidas narkootikumid teda mõjutavad. Aga viimasel ajal võib olla raske teada isegi seda, kas tarbitav narkootikum on ikka see aine, milleks tarvitaja seda peab. Selle olukorra on tekitanud kaks peamist põhjust: fentanüül ja võltsingud.
- Fentanüül on võimsa toimega sünteetiline opioidravim. Fentanüüli on kahte tüüpi: 1) farmatseutiline fentanüül, mida valmistavad ravimifirmad ja mille doosid on kontrollitud ning 2) letialune fentanüül, mille on valmistanud inimesed, kes müüvad ravimeid väljaspool reguleeritud meditsiinilist kasutust. Ebaseaduslikku fentanüüli lisatakse mõnikord salaja ka teistesse narkootikumidesse, sest seda on odavam valmistada ja see on tugevama toimega kui paljud teised narkootikumid. Fentanüüli on lisatud võltsitud tablettidesse (mis näevad välja nagu opioidvaluvaigistid, kuid mida valmistavad inimesed, kes müüvad ebaseaduslikke aineid) või segatud teiste narkootikumidega, näiteks heroiini, kokaiini või metamfetamiiniga. Vaid 2 milligrammi fentanüüli võib olla piisav kogus selleks, et tarvitaja tappa. See kogus on võrreldav mõne soolateraga. Seetõttu on fentanüül narkootikumide üleannustamisega seotud surmajuhtumite peamine põhjus. Isegi kui tarvitaja arvab, et teab, mida ta tarbib, võib ka üksainus annus olla surmav.
- On leitud, et võltsitud või ebaseaduslikult müüdavad retseptiravimid, nt bensodiasepiinid (mida sageli nimetatakse tänavabensodeks), on ohtlikult tugeva toimega ja sisaldavad muid väga kahjulikke ja ohtlikke aineid, mis ei ole mõeldud meditsiiniliseks tarvitamiseks ning põhjustavad haiglaravivajadust või surmavaid kahjustusi.
Mis on kahjustuste vähendamine?
Võimalik, et olete kuulnud terminit “kahjustuste vähendamine“. See fraas kirjeldab lähenemisviise, mis leevendavad narkootikumide tarvitamisega seotud riske. Kahjustuste vähendamine ei tähenda seda, et peaksime ütlema, et narkootikumide tarvitamine on normaalne või ohutu. See on võimalus kaitsta ja toetada narkootikume tarvitavaid inimesi ning aidata neil hukkamõistuta positiivseid muutusi teha.
Järgnevalt toome näiteid kahjustuste vähendamisest.
- Ravimid, näiteks naloksoon, mis leevendab kiiresti opioidide üleannustamise mõjusid, ja muud ravimid, mis võivad ravida opioidsõltuvust.
- Juurdepääs ohutumatele tarvikutele ja tarvikute kõrvaldamisviisidele ning testimine haiguste suhtes, mis võivad levida teatud tüüpi narkootikumide kasutamise tagajärjel.
Mis on taastumine?
Taastumine on protsess, mille käigus inimesed parandavad oma üldist heaolu pärast meelemürkide tarvitamisega seotud probleemide tekkimist. Taastumiseks on palju võimalusi ja iga inimese puhul on see protsess erinev. Taastumine võib erinevate inimeste jaoks ka erinevat asja tähendada. Mõne inimese jaoks on oluline kõigist ainetest loobuda. Teiste jaoks on taastumise olulisem osa negatiivsete tunnetega toimetulemine.
Pidage meeles, et taastumine ei pruugi olla ühtlaselt sujuv protsess. Paljud inimesed hakkavad võõrutusprotsessi käigus uuesti narkootikume tarbima. See ei tähenda, et inimene ebaõnnestuks või ei suudaks kunagi oma eesmärki saavutada. Paranemine on võimalik ja paljud saavad sellega hakkama.
Mis on meelemürkide tarvitamisega seotud häbimärgistamine?
Häbimärgistamine on kogum negatiivseid hoiakuid, hirme, väärarusaamu ja stereotüüpe nende inimeste suhtes, kes tarvitavad narkootikume või kannatavad sõltuvuse all. Häbimärgistamine on üks levinumaid põhjuseid, miks inimesed ei soovi alustada võõrutusravi. Meelemürkide kasutamisega seotud häbimärgistamise vähendamisel on igaühel oma roll. Üks võimalus selleks on muuta viisi, kuidas meelemürkide tarvitamisest räägime.
TikTok kasutab meelemürkide tarvitamisest rääkides inimest esmatähtsaks seadvat” suhtlusviisi. See tähendab, et me ei määratle inimest tema käitumise või diagnoosi põhjal. Näiteks selle asemel, et nimetada kedagi narkomaaniks, kasutame terminit “narkootikume tarvitav isik”. Inimest esmatähtsaks seadev keelekasutus pole hukkamõistev ja suhtub sõltuvusse sattunud inimestesse lugupidamise ja kaastundega. Inimest esmatähtsaks seadev keelekasutus on oluline selleks, et vähendada meelemürkide tarvitamisega seotud häbimärgistamist.
Siin on mõned näited viisidest, kuidas keelekasutuse muutmine võib aidata vähendada meelemürkide tarvitamisega seotud häbimärgistamist.
| Selle asemel, et öelda | Kasuta |
| Narkomaania | Meelemürkide tarvitamine |
| Narkomaan | Narkootikume tarvitav isik |
| Narkomaan, narkar, sõltlane | Sõltuvusega elav või sõltuvust kogev isik; meelemürke kuritarvitav isik |
| Endine sõltlane | Taastuv isik |
| Alkohoolik | Alkoholiprobleemiga isik; isik, kes tarvitab alkoholi ohtlikul viisil |
| Kaine/karske | Karske; taastuv isik või mittetarvitaja |
| Hoidus tarvitamisest | Püsis karskena |
Mis on üledoos?
Üledoos tekib, kui tarvitaja manustab liiga palju ainet. Üledoosid on sageli surmavad. Kui arvate, et keegi on võtnud üledoosi, helistage kohe hädaabinumbrile. Paljudes riikides ja osariikides kehtivad seadused, mis pakuvad kaitset vahistamise, süüdistuse esitamise või kohtumenetluse eest seoses narkootikumide või narkootikumide kasutamisega seotud tarvikute omamise eest, kui üledoosi kogevad või pealtnägevad isikud hädaabinumbrile helistavad.
Üledoosi tunnused on sõltuvalt ainest erinevad, kuid nendeks võivad olla näiteks:
- äärmiselt kahvatu või higine nägu;
- lõtv keha või äärmine nõrkus;
- sinakaslillad küüned või huuled;
- rohke oksendamine;
- teadvusetus või võimetus ärgata või rääkida;
- väga aeglane hingamine või võimetus hingata;
- kiirem hingamine (stimuleerivate ainete, nt kokaiini ja metamfetamiini puhul);
- aeglane südame löögisagedus või pulsi puudumine;
- kiire või ebakorrapärane südame löögisagedus (stimulantide, nt kokaiini ja metamfetamiini puhul);
- lämbumishääled või korisevad hääled;
- madal kehatemperatuur.
- palavik (stimulantide, nt kokaiini ja metamfetamiini puhul);
- tugevad kõhuvalud;
- krambihood;
- kitsenenud pupillid.
Õigeaegse sekkumise korral saab opioidide üleannustamise mõju tagasi pöörata ravimiga, mida nimetatakse naloksooniks (müüakse marginime Nyxoid all). See on elupäästev ravim, mis manustamisel blokeerib opioidide mõju. Paljudes riikides saab naloksooni apteekidest ilma retseptita osta või kliinikutest tasuta hankida.
Lisateavet selle kohta, mida teha, kui keegi on saanud üledoosi, leiate lehelt Talk to Frank.
Kas võin usaldada internetist leitud infot?
Suhtuge veebis, sh TikTokis, meelemürkide tarvitamise kohta leiduvasse teabesse alati ettevaatlikult. Inimesed jagavad meelemürkide kasutamise kohta erinevaid arvamusi ning mõned neist ei pruugi põhineda faktidel. Kontrollige alati veebist leitud teabe õigsust. Siit leiate fakte levinumate meelemürkide kohta ja linke lehtedele, kust saate lisateavet.
Millist tüüpi meelemürke on olemas
Jagame teile fakte, et teil oleks usaldusväärne teave erinevate meelemürkide, sh narkootikumide ja alkoholi kohta. Jagame mõningaid fakte levinumate meelemürkide kohta, millest võite kuulnud olla, sealhulgas meelemürkide olemuse kohta ning selle kohta, milliseid tundeid nende tarvitamine tekitab ja millised riskid konkreetsete meelemürkide tarvitamisega kaasnevad.Sellel lehel kasutame ainetele viitamiseks nende ametlikke nimetusi, kuid sageli kasutatakse ka erinevaid slänginimetusi.
Opioidid
Mis on opioidid? Opioidid on ained, millel võib olla tugev valuvaigistav toime nii meelele kui kehale. Opioide on erinevat tüüpi, näiteks alltoodud ained.
- Retseptipõhised opioidsed valuvaigistid, saadaval tablettidena, nt oksükodoon või hüdrokodoon
- Heroiin, keelatud opioidne aine, mida luuakse morfiinist ja mida saab suitsetada, süstida või ninna tõmmata. Retseptipõhised opioidid ja heroiin on struktuurilt sarnased. Ajus valu leevendavate retseptoritega seondudes tekitavad nii retseptipõhised opioidid kui heroiin samalaadse eufooriatunde.
- Fentanüül. Fentanüül võidakse välja kirjutada tugeva valuga patsientidele või kroonilise valuga elavatele inimestele, kel on teiste opioidide vastu tolerants tekkinud. Fentanüüli on 2 tüüpi:
- 1) farmatseutiline (ravimifirmade poolt valmistatud toode kontrollitavate doosidega) ja
- 2) ebaseaduslik fentanüül, mille on valmistanud inimesed, kes müüvad aineid, mida ei hõlma reguleeritud ravimikasutus.
- Ebaseaduslikku fentanüüli lisatakse vahel salaja võltsitud tablettidesse (mis näevad välja nagu opioidvaluvaigistid, kuid mida valmistavad inimesed, kes müüvad ebaseaduslikke aineid) või segatakse teiste narkootikumidega, näiteks heroiini, kokaiini või metamfetamiiniga.
- Vaid 2 milligrammi fentanüüli võib olla piisav kogus selleks, et tarvitaja tappa. See kogus on võrreldav mõne soolateraga. Seetõttu on fentanüül narkootikumide üleannustamisega seotud surmajuhtumite peamine põhjus.
- Kodeiin: kirjutatakse välja enamasti köhasiirupi kujul, kuid võib esineda ka tablettide kujul. See on nõrgem kui teised opioidid, kuid mõjutab aju samamoodi.
- Morfiin: tavaliselt manustatakse haiglates veeni kaudu. Seda võidakse patsientidele raviks välja kirjutada tableti, plaastri või suposiidi kujul.
Millised on riskid? Opioidide üleannustamine võib juhtuda igaühega, isegi kui ainet manustatakse esmakordselt ja sõltumata sellest, kas aine kasutamise määrab arst või see saadakse ebaseaduslikult. Ebaseaduslikult ostetud aine puhul on oht, et selles sisaldub ebaseaduslikku fentanüüli, mis on peamine üleannustamisega seotud surmasid põhjustav aine. Üleannustamise oht suureneb, kui opioide võetakse koos teiste ravimitega või ainetega, mis aeglustavad inimese pulssi ja hingamist, nagu alkohol, retseptipõhised depressandid või muud opioidid. Opioidide üleannustamise tulemusel võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- äärmiselt kahvatu või higine nägu;
- jõuetu keha;
- sinakaslillad küüned või huuled;
- oksendamine;
- teadvusetus ning võimetus ärgata või rääkida;
- väga aeglane hingamine või võimetus hingata;
- aeglane südame löögisagedus või pulsi puudumine;
- kitsenenud pupillid.
Naloksoon on elupäästev ravim, mis blokeerib opioidide toimet üleannustamise korral. Paljudes riikides saab naloksooni apteekidest ilma retseptita osta. Naloksoon esineb ninasprei või süstitava ravimina. Pärast naloksooni manustamist helistage kohe hädaabiteenistusse, sest selle toimeaeg on vaid 30–90 minutit. Kui isik ei reageeri 3 minuti jooksul pärast naloksooni manustamist, st ei tule teadvusele, andke talle teine annus. Jääge isiku juurde, kuni abi saabub.
Millised on lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Opioidide tarvitamise lühiajalised mõjud on valu leevendamine, uimasus, iiveldus, kõhukinnisus, eufooria, aeglustunud hingamine ja üleannustamisest põhjustatud surm. Mõnedel inimestel võib opioidide regulaarne kasutamine tekitada sõltuvust. Pikaajalised mõjud on sõltuvuse tekkimine, maokrambid, maksa- või neeruhaigused ning nõelte kasutamisega seotud infektsioonid või vigastused.
Alkohol
Mis on alkohol? Alkoholi toodetakse pärmi, suhkrute ja tärklise kääritamise teel. Alkohol on maailma enimkasutatud mõnuaine. Alkoholi on mitut liiki, sealhulgas õlu, vein ja kange alkohol (nt viin, tequila, rumm, džinn ja viski). Alkoholi leidub ka muud tüüpi jookides, nagu näiteks alkoholiga karastusjoogid ja teed või kõrge alkoholisisaldusega kombucha.
Millised on riskid? Alkoholist on võimalik saada üledoosi ehk alkoholimürgistust. Inimene, kes on teadvusetu või keda ei ole võimalik äratada, võib olla saanud alkoholimürgistuse ja olla surmaohus. Kui kahtlustate, et kellelgi võib olla alkoholimürgistus, helistage kohe hädaabisse. Alkoholimürgistuse tunnused on järgmised:
- segadustunne
- rohke oksendamine
- rabandused
- aeglane või ebaregulaarne hingamine
- sinakas või kahvatu nahk
- madal kehatemperatuur
- raskused teadvusel püsimisega
- minestamine või teadvusetus ja võimetus teadvusele tulla
Millised on alkoholi lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Alkoholi lühiajaliste mõjude hulka võib kuuluda jutukas, lõdvestunud ja sotsiaalne olek, kuid ka ärevus või agressiivsus. Kui keegi joob palju, võib tal olla kõne- ja koordinatsiooniprobleeme, ta võib kaotada teadvuse ning võib järgmisel päeval kogeda pohmelli. Pohmellis inimesel aeglustub reaktsiooniaeg, tekivad kõndimisraskused, halvenevad koordinatsioon ja motoorsed võimed, moondub taju, vähenevad sisemised piirangud, moondub otsustusvõime ning võib esineda oksendamist, koomat, teadvusekaotust ja uimasust. Alkoholi tarvitamise pikaajalised mõjud on testosteroonitaseme langus ja impotentsus, maksahaigused, vähktõbi ning haavandid. Alkohol võib põhjustada ka kortse, kuiva nahka ja püsivat punetust näol.
Mida peaksin veel teadma? Alkoholi segamine muude ainete, näiteks opioidide, retseptidepressantide, kokaiini, metamfetamiini või ketamiiniga, võib olla väga ohtlik. See võib aeglustada inimese hingamiskiirust. Vähenev hapnikuvool annab ajule signaali, et on aeg hakata organite tööd peatama. Alkohol võib olla ka vigastuste või õnnetuste põhjustaja, eriti joobes juhtimise korral. Autojuhtimine on ohtlik isegi pärast paari joogi tarbimist. Kerges joobes sõitmine on sama ohtlik kui purjus peaga sõitmine. Alkoholijoobes autojuhtimine põhjustab igal aastal kümneid liiklussurmasid.
Tubakas
Mis on tubakas? Tubakas on taim, mille lehti kuivatatakse, et valmistada nende baasil sigarette ja muid sarnaseid tooteid. Tubakas leiduvat kemikaali, mis võib tekitada naudingutunnet või anda lisaenergiat, nimetatakse nikotiiniks. Nikotiin tekitab sõltuvust. Tubakatooteid on erinevaid liiki:
- sigaretid on tubakalehed, mis on rullitud õhukesse paberisse; sigaretid on ka enimkasutatav tubakatoode;
- sigarid, väikesed sigarid ja sigarillod on valmistatud tubakast, mis on mähitud pruuni paberisse või tubakalehtedesse; väikesed sigarid ja sigarillod on tihti maitsestatud;
- Vesipiip (ehk shisha) on vahend, mille veetoru abil saab suitsetada maitsetatud tubakat.
- Suitsuvaba tubakas on tubakas, mida ei suitsetata ega põletata. Suitsuvaba tubakat on erinevaid liike, sealhulgas lahtine närimistubakas, nuusktubakas, huuletubakas ja lahustuv tubakas.
Millised on meelemürkide lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Lühiajaliste mõjude hulgas on nende ajupiirkondade aktiveerimine, mis on seotud naudingutunde tekitamisega. Nikotiin võib tekitada inimestes ka energilist tunnet, peapööritust, iiveldust, stimuleerituse tunnet ja lõõgastunud tunnet. See võib põhjustada kõrgenenud vererõhku, kiirenenud hingamist ja kiiremat pulssi, mis koosmõjus tekitavad energilisema tunde. Tubakas võib põhjustada hammaste ja küünte kollaseks värvumise ning suitsu järgi lõhnavat hingeõhku, juukseid ja rõivaid. Nikotiin on sõltuvust tekitav kemikaal, mistõttu tubaka tarvitamine võib mõnel inimesel sõltuvuse tekitada. Pikaajaliste mõjude hulgas on kopsuhaigus, erinevat tüüpi vähid, südamehaigus, insult ja suurenenud diabeedirisk. Samuti suurendab see kroonilise bronhiidi, kataraktide ja kopsupõletiku riski.
Sigaretisuitsetamise tulemusel tekib ka väljahingatud suits, mida teised sisse hingavad ja seeläbi passiivselt suitsetavad. Passiivne suitsetamine võib kahjustada mittesuitsetajate ja lemmikloomade tervist.
Veibid ja e-sigaretid
Mis on veibid ja e-sigaretid? Veipe ja e-sigarette kutsutakse erinevate nimedega, nt veibipliiatsid, aurustid ja elektroonilised nikotiini manustamise süsteemid. E-sigarettide kasutajad hingavad sisse aerosooli, mis tekib vedeliku kuumutamisel (nn e-vedelik). E-sigaretitooteid on sadu ja erinevaid e-vedelikke tuhandeid. E-sigarettides sisalduv e-vedelik võib koosneda erinevatest kemikaalidest, sealhulgas tubakataimedest pärinevast ja sõltuvust tekitavast nikotiinist. Tubakavaba nikotiini valmistatakse sünteetiliselt ja see tekitab sama tugevat sõltuvust kui tubakataimedest pärinev nikotiin.
Millised on veipimise ja e-sigarettide tarbimise lühiajalised ja pikaajalised mõjud? E-sigarettide tarvitamise lühiajaliste mõjude hulgas on nende ajupiirkondade aktiveerimine, mis on seotud naudingutunde tekitamisega. Samuti võivad e-sigaretid tekitada energilisust, peapööritust, iiveldust, stimuleeritust ja lõõgastunud tunnet. See võib põhjustada vererõhu ja südame löögitaseme tõusu, kiirenenud hingamist ning kokkupuudet kemikaalidega, mis tekivad seadme mähiste kuumutamisel. Nikotiin on sõltuvust tekitav kemikaal, mistõttu nikotiini sisaldavate e-sigarettide kasutamine võib sõltuvust tekitada. E-sigarettide kasutamise või nendega kokkupuutumise pikaajaline mõju ei ole veel teada. Nikotiin mõjutab siiski negatiivselt aju arengut. Värsked andmed viitavad ka seosele kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja astmaga.
Marihuaana/kanep
Mis on marihuaana? Marihuaanat valmistatakse kanepitaimede kuivatatud osadest. Marihuaanal on palju erinevaid hüüdnimesid. Marihuaanat suitsetatakse tavaliselt sigareti kujul või piibust või siis tarbitakse söödavana või joodavana. Marihuaana tarvitamine on mõnes riigis seaduslik kas meelelahutuslikuks kasutamiseks (s.t igaüks, kes on vanem kui seaduses sätestatud alammäär, võib seda hankida) või meditsiiniliselt (s.t igaüks, kes on vanem kui seaduses sätestatud alammäär, võib seda osta arsti retseptiga). Teatud riikides võidakse välja kirjutada kannabinoide (kanepitaimest leitavaid ained) sisaldavaid ravimeid haruldaste epilepsiavormidega inimestele, vähktõve keemiaravi saavatele inimestele, HIVi või AIDSi tõttu söögiisu kaotanud inimestele ja kroonilise valuga inimestele.
Millised on marihuaana/kanepi lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Marihuaana kasutamise lühiajalised mõjud võivad olla aistingute muutumine, lõõgastumine, unisus, meeleolumuutused, valu leevenemine, söögiisu suurenemine ning raskused mõtlemisega ja halvenenud probleemide lahendamise oskus. Marihuaana kasutamise pikaajalised mõjud on veel teadmata ja neid uuritakse.
Sünteetilised kannabinoidid
Mis on sünteetilised kannabinoidid? Sünteetilised kannabinoidid on kemikaalid, mis on loodud toimima nagu marihuaana peamine psühhoaktiivne toimeaine THC. Sünteetilisi kannabinoide nimetatakse ka sünteetiliseks marihuaanaks. Sünteetilised kannabinoidid on kuivatatud aine, mis näeb välja nagu kuivatatud taimed ning mida suitsetatakse või süüakse.
Millised on riskid? Erinevalt marihuaanast on sünteetilisi kannabinoide võimalik üleannustada. Sünteetilisi kannabinoide segatakse mõnikord salaja teiste narkootikumidega, suurendades üleannustamise riski.
Millised on marihuaana/kanepi lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Sünteetiliste kannabinoidide lühiajalisteks mõjudeks võivad olla lõdvestumine, hajameelsus, väsimus ja näljasus. Kasutajatel võivad tekkida ka hallutsinatsioonid, paranoia, paanikahood, kiire pulss, oksendamine, agitatsioon, segasus, ärevus ja vererõhu tõus. Sünteetiliste kannabinoidide pikaajaline mõju tervisele ei ole teada.
Retseptirahustid
Mis on retseptirahustid? Retseptirahustid on tabletid, mis aeglustavad ajutegevust ja põhjustavad uimasust. Retseptidepressante nimetatakse ka bensodeks, bensodiasepiinideks, rahustiteks ja uinutiteks. Patsiendid saavad tarvitada retseptirahusteid, et leevendada ärevust või uneprobleeme.
Mis tunde see tekitab? Retseptirahustid võivad tekitada tarvitajas unist, lõõgastunud ja rahulikku enesetunnet, tasakaaluhäireid, segadustunnet ning orientatsioonihäireid. Võõrutusnähtude hulka võivad kuuluda agitatsioon, ärevus, unetus, üliaktiivsed refleksid, värisemine, südame löögisageduse ja vererõhu tõus, hallutsinatsioonid, kihk ainet manustada ning isegi krambid.
Millised on riskid? Retseptirahustitest võib saada üledoosi. Üledoosioht suureneb, kui retseptirahusteid manustatakse koos opioidide või alkoholiga, sest nii opioidid, alkohol kui ka retseptirahustid aeglustavad hingamist. Flumanesiil on ravim, mida võib kasutada retseptirahustite üleannustamise raviks. Sellele ravimile on juurdepääs ainult kiirabibrigaadidel ja hädaabitöötajatel.
Millised on retseptirahustite lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Retseptirahustite lühiajalisteks mõjudeks võivad olla kõnehäired, kehv keskendumisvõime, suukuivus, aeglane hingamine ja mäluprobleemid. Retseptirahustite tarvitamise pikaajaline mõju pole teada.
Kokaiin
Mis on kokaiin? Kokaiin on Lõuna-Ameerika kasvava kokataime lehtede töötlemise teel valmistatud narkootikum. Kokaiin esineb valge pulbri või kristallina, mida tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Kokaiin ja kräkk-kokaiin on keemiliselt peaaegu identsed. Peamine erinevus seisneb selles, kuidas narkootikumi tarbitakse. Pulbrit tõmmatakse ninna, süstitakse või neelatakse, kräkk-kokaiini aga suitsetatakse.
Millised on riskid? Kokaiini tarvitamisel on võimalik üledoos võtta. Üledoosi oht suureneb, kui kokaiini tarbitakse koos teiste narkootikumide või alkoholiga. Samuti on võimalik, et kokaiin on lahjendatud või teiste narkootikumidega segatud, suurendades nii üleannustamise riski.
Millised on kokaiinitarvitamise lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Kokaiini kasutamise lühiajalisteks mõjudeks võivad olla erksus, ärevus, erutus, õnnetunne, paanika, paranoia, agressiivsus, kehatemperatuuri tõus ja südame löögisageduse tõus. Kokaiini tarvitavad inimesed võivad ka muutuda vägivaldseks või käituda olukorrale mittevastavalt. Neil võib tekkida psühhoos, infarkt, insult ja kooma ning samuti võib esineda krampe. Kokaiini tarvitamise pikaajalisteks mõjudeks võivad olla ajutegevuse muutused, lõhnataju kadu, infektsioonid, kaalulangus ning südame- ja kopsukahjustused.
Metamfetamiin
Mis on metamfetamiin? Metamfetamiin on stimulant, mis esineb valge pulbri või tableti kujul. Kristallmetamfetamiin näeb aga välja nagu klaasitükk või läikiv kivike.
Millised on riskid? Metamfetamiinist võib saada üledoosi. Viimastel aastatel on metamfetamiini üledooside juhtumid sagenenud. Üledoosioht suureneb, kui metamfetamiini segatakse teiste ravimite või alkoholiga. Metamfetamiini võidakse mõnikord salaja lahjendada või teiste narkootikumidega segada, suurendades nii üleannustamise riski.
Millised on metamfetamiini lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Metamfetamiini lühiajalisteks mõjudeks võivad olla erksus, sisemiste piirangute langemine, joovastustunne, unetus, söögiisu vähenemine, südame löögisageduse tõus, vererõhu tõus, pearinglus ja iiveldus. Mõnel inimesel metamfetamiinist sõltuvus tekkida, eriti kui seda süstitakse või suitsetatakse. Metamfetamiini pikaajalised mõjud võivad olla vägivaldne käitumine, ärevus, luulud, hallutsinatsioonid, unetus, äärmuslik kaalulangus, rängad hambaprobleemid, segasustunne ja tugev sügelus.
Retseptipõhised stimulandid
Mis on retseptipõhised stimulandid? Retseptipõhiseid stimulante kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), narkolepsia (äkiline ja kontrollimatu uinumine) ning astma raviks.
Millised on riskid? Retseptipõhistest stimulantidest võib saada üledoosi. Riskid suurenevad, kui ravimit võetakse koos alkoholiga.
Millised on ratseptistimulantide lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Retseptistimulantide lühiajalised mõjud võivad olla kõrgenenud vererõhk ja pulss, ahenenud veresooned, kõrgenenud veresuhkur ja avanenud hingamisteed. Viimane aitab astmat põdevaid inimesi. See võib tekitada tarbijas unetust, erutust, erksust, pinget, ärevust ja agressiivsust. Suurtes annustes võivad retseptistimulandid põhjustada ohtlikult kõrget kehatemperatuuri ja ebaregulaarseid südamelööke, südameinfarkte ja krampe. Pikaajaliste mõjude hulka kuuluvad paranoia, psühhoos, viha ja südameprobleemid.
MDMA
Mis on MDMA? MDMAd nimetatakse ka jupiks või ecstasy’ks. Seda müüakse nii pulbrina kui ka tablettidena, mis võivad olla erinevat värvi ja erineva kujuga.
Millised on riskid? Puhta MDMA üledoosist põhjustatud surmad on harvad. Kuid üleannustamise risk suureneb, kui MDMAd segatakse teiste ainetega.
Millised on MDMA lühiajalised ja pikaajalised mõjud? MDMA lühiajaliseks mõjudeks võivad olla sisemiste piirangute vähenemine, aistingute tugevnemine, südame löögisageduse ja vererõhu tõus, iiveldus, minestamine, higistamine, külmavärinad ning kehatemperatuuri järsk tõus. Pikaajalised mõjud on teadmata, kuid MDMA võib mõjutada õppimisvõimet ja mälu.
Psühhedeelikumid/hallutsinogeenid
Mis on psühhedeelikumid? Psühhedeelikume nimetatakse sageli hallutsinogeenideks. On erinevaid tüüpe psühhedeelikume. Nende hulka kuuluvad inimtoodetud narkootikumid, nagu LSD ja PCP, teatud seentes leiduv psilotsübiin, DMT ehk ayahuasca ning pejott ehk meskaliin, mida leidub teatud taimedes või mis on valmistatud laboris. Mõnedes maailma piirkondades kasutatakse psühhedeelikume vaimse tervise probleemide leevendamiseks, näiteks post-traumaatiline stressihäire ravimisel. Mõnedes maailma põliskultuurides kasutatakse religioossete rituaalide raames psühhedeelikume, nagu ayahuasca või meskaliin.
Millised on riskid? On ebatõenäoline, et keegi puhtast psühhedeelikumist üledoosi saab, aga üledoosi oht suureneb, kui psühhedeelikumi manustatakse koos teiste ainetega.
Millised on lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Lühiajalisteks mõjudeks võivad olla tujukõikumised, aistingute või nägemuste teke, eufooria, energilisus, ärevus, mõtlemis- ja suhtlemisvõime halvenemine, reaalsustaju kadu, kõrgenenud vererõhk ja südame löögisagedus, peapööritus ning isutus. Psühhedeelikumide pikaajalised toimed on harvad, kuid neiks võivad olla muuhulgas paranoia, meeleolumuutused ja hirmutavad visuaalsed hallutsinatsioonid.
Ketamiin
Mis on ketamiin? Ketamiin on ravim, mida arstid ja veterinaarid kasutavad anesteetikumi või valuvaigistina.
Millised on riskid? Ketamiini kasutamisel on võimalik üledoos saada. Üledoosi oht suureneb, kui ketamiini manustatakse koos teiste ravimite või alkoholiga.
Millised on ühiajalised ja pikaajalised mõjud? Ketamiini lühiajalisteks mõjudeks võivad olla tähelepanu-, õppimis- ja mäluprobleemid, õnnetunne, reaalsustaju kadu, ärevus või segadustunne, hallutsinatsioonid, uimasus, teadvuse kaotus, reageerimisvõime kadu, segadustunne, kõrgenenud vererõhk ja ohtlikult aeglustunud hingamine. Ketamiini pikaajalised mõjud võivad olla depressioon, mäluprobleemid, haavandid, mao- või põievalu ja neeruprobleemid.
Lämmastikoksiid ja muud inhalandid
Mis on inhalandid? Inhalandid on ained, mida inimesed manustavad sissehingamise või nuusutamise teel. Inhalantide hulka kuuluvad mitmesugused tooted, näiteks aerosoolvärvid, markerid, liim ja puhastusvedelikud. Lämmastikoksiid ehk nitro on veidi teistsugune inhalant. Paljude inhalantide puhul kaob joovastav mõju mõne minuti jooksul pärast manustamist.
Millised on riskid? Inhalantide kasutamisel võib saada üledoosi. Kuna inhalantides võib leiduda väga kontsentreeritud kemikaale, võib ka vaid ühe inhalandi tarvitamise seansi tagajärjel surra. Seda nimetatakse äkiliseks nuusutussurmaks.
Millised on lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Inhalantide lühiajalised mõjud võivad olla segadustunne, iiveldus ja pearinglus, kõnehäired, eufooria, joobetunne, õnnetunne, koordinatsioonihäired, uimasus, hallutsinatsioonid ja luulud, peavalud, südamepuudulikkus, krambid, kooma ning lämbumissurm. Inhalantide pikaajalised toimed võivad olla maksa-, neeru-, luuüdi- ja närvikahjustused ning ajukahjustused, mis võivad põhjustada mõtlemis-, liikumis-, nägemis- ja kuulmisprobleeme.
Käsimüügiravimid
Mis on käsimüügiravimid? Käsimüügiravimid võivad olla abiks palaviku, valu, kõhulahtisuse ja allergia leevendamisel. Mõned käsimüügiravimid võivad väärkasutamise korral tekitada psühhoaktiivseid toimeid. Näiteks difenhüdramiini sisaldavad allergiaravimid, dekstrometorfaani sisaldavad köharavimid ja loperamiidi sisaldavad kõhulahtisuse ravimid.
Millised on riskid? Kõiki neid käsimüügiravimeid on võimalik üleannustada. Dekstrometrofaaniga köharavimit üleannustanud inimese abistamiseks saab kasutada naloksooni.
Millised on lühiajalised ja pikaajalised mõjud? Nende käsimüügiravimite kasutamise lühiajalised mõjud võivad olla hallutsinatsioonid, eufooria, suurenenud energia, rahutus, kõnehäired, südame löögisageduse ja vererõhu tõus, südameprobleemid, krambid, pearinglus, iiveldus ning oksendamine. Nende käsimüügiravimite pikaajalised mõjud on teadmata.
Jagage oma kogemusi TikTokis
Tiktok võib olla suurepärane platvorm kogukonna inspireerimiseks ja harimiseks, jagades oma lugu sellest, kuidas meelemürkide tarvitamine teid mõjutanud on. Teie lugu võib kellelegi teisele abiks või toeks olla. TikToki sisu loovad meie kogukonnaliikmed. Meil kõigil on ohutu ja positiivse keskkonna loomisel oma roll.
Aga see, kas soovite oma lugu jagada, on oluline isiklik otsus. Kui otsustate oma lugu jagada, olge jagatava sisu loomisel ettevaatlik, kuna see võib teisi häirida või neis valusaid mälestusi esile kutsuda. Pärast teie loo kuulmist võidakse teile ka küsimusi esitada ja keegi teine võib ka oma kogemusi jagada. Oleme välja töötanud ka üldisema heaolujuhendi, kui soovite lugeda vaimse tervisega seotud lugude jagamisest.
Enne kui jagate oma meelemürkide kasutamisega seotud kogemusi TikTokis, küsige endalt järgmised küsimused:
- Kellega soovite oma lugu jagada? Kas soovite kogemust jagada ainult lähedaste sõprade ja perega või laiema publikuga?
- Mis põhjustel soovite oma lugu jagada? Kas soovite sellega toetada ennast või teisi?
- Kas selle loo jagamisest oleks kasu teile või teistele? Kas see oleks kahjulik?
- Kui teie lugu räägib kellegi teise kogemusest seoses meelemürkide tarvitamisega, siis kuidas see inimene end tunneks, kui ta teie postitust näeks? Kas inimene on andnud teile loa temast rääkivat lugu jagada?
- Kuidas reageerite vastustele? Vastusena teie postitusele võivad teised omakorda jagada oma keerulisi lugusid või arvamusi, mida võib olla raske kuulda.
Kui olete esitanud endale need küsimused ja otsustanud, et soovite oma lugu jagada, siis siin on mõned soovitused postituse tegemiseks:
- Kui teie postitus on seotud võõrutamisega, kasutage käimasolevate TikToki vestlustega liitumiseks võõrutusega seotud teemaviiteid (nt #recoverytok, #addictionawareness, #quitsmoking, #fentanylawareness).
- Ärge avaldage ega levitage oma loos kuulujutte teiste inimeste kogemustest seoses meelemürkide tarvitamise, võõrutusravi või taastumisega. Kellelegi teisele võite viidata vaid siis, kui see isik on teile info jagamiseks loa andnud.
- Julgustage inimesi tuge otsima ning võimalusel lisage kohaliku abiliini andmed videosse ja pealdisse.
- Inimestel võivad olla erinevad kogemused, seepärast ärge võrrelge oma kogemusi teistega. Kui teie loole vastatakse, käituge arvestavalt ja kaastundlikult.
Kuidas saan RecoveryToki kogukonnaga suhelda?
Näeme, kuidas meie kogukond on omaks võtnud teemaviited, nagu #recoverytok, #sobertok, #addictionawareness, #sobercurious as well as #sobernative, #blackandsober, #soberlatina, #sobergay, #soberlesbian, and #transandsober, mis pakuvad vestlusteemasid ning õppivaid ja julgustavaid mõtteid.
Kui otsite toetavat kogukonda, kus saaksite jagada oma võõrutuskogemust, suhelda teiste sarnase kogemusega kogukonnaliikmetega või lihtsalt vaikselt TikToki sisu nautida, võivad need teemaviited olla heaks lähtekohaks.
Kuigi eelistame mitte kasutada teatud sõnu, nt “kaine” (sest need võivad mõjuda häbimärgistavalt), toetab TikTok inimesi, kes soovivad end nimetada nii, nagu nad ise eelistavad. Julgustame inimesi leidma enda poolt määratud identiteedi alusel tuge sobivast kogukonnast.
Kas tunnete survet tarvitada narkootikume, alkoholi või tubakat?
Sõbrad, klassikaaslased, kolleegid ja mitmed teised isikud on meie elus olulised inimesed. Kuid mõnikord võivad nad teid erinevate ainete proovimisele või ainete riskantsele kasutamisele julgustada. See võib juhtuda nii näost näkku kui ka veebis suheldes. Allpool on välja toodud mõned tõdemused, mida tasuks meeles pidada, sest neist võib abi olla.
- Pidage meeles, et te pole üksi. Võib tunduda, et kõik teised teevad seda, aga tegelikult ei tarbi enamik inimesi narkootikume.
- Valmistage end ette. Teadke, kuidas reageeriksite, kui keegi pakuks teile narkootikume, tubakat või alkoholi.
- Leidke keegi, keda usaldate. See võib olla lapsevanem, õde või vend või sõber. Inimene, keda usaldate, oskab kuulata ja aidata välja mõelda, kuidas erinevate olukordadega toime tulla.
- Proovige kindlalt ja selgelt “ei” öelda ning mitte pakkumisest suurt numbrit teha. Kui pakkuja üritab teie meelt muuta, jääge endale kindlaks.
- Pöörake tähelepanu oma tunnetele. Kui teile tundub, et midagi on valesti, siis ilmselt ongi, isegi kui su sõpradele see pakkumine sobib.
- Kui sul on raske teatud inimeste läheduses endaks jääda, võta hetk ja mõtle järele. Võibolla on aeg leida uued sõbrad, kellega koos aega veeta.
Kui teil on küsimusi erinevat tüüpi narkootikumide kohta, vaadake selle lehe teisi jaotisi või külastage lisateabe saamiseks veebilehte Talk to Frank.
Abimaterjalid ja kriisiabitelefonid
Kas soovite kellegagi rääkida? Abiotsijatele on loodud võimalus abi saamiseks. Kui otsite abi endale või lähedasele, siis siin on mõned kasulikud otsingutööriistad, et leida võimalusi raviks, toetuseks ja taastumiseks teie piirkonnas.
Kuidas teatada murettekitavast TikToki sisust
Kuulumine laiemasse TikToki kogukonda tähendab seda, et peaksite hoolt kandma ka selle eest, et teised kogukonna liikmed tunneksid end turvaliselt ja toetatuna. Soovitame teil anda meile teada, kui tunnete muret mõne teise kasutaja pärast. Kui näete midagi, mis teie arvates ei tohiks TikTokis olla, väljendage oma muret.
Meie kogukonna turvalisuse ja positiivsuse tagamiseks anname kogukonnale õiguse teatada sisust, mis rikub meie kogukonna juhiseid. Teavitustoimingud on anonüümsed, mis tähendab, et algset üleslaadijat ei teavitata teie identiteedist, kui otsustate sisust teavitada!
Kuidas videost anonüümselt teavitada
Kui näete TikTokis videot, mis teie arvates rikub meie kogukonna suuniseid, teatage sellest meile.
Videost teavitamine Tiktoki rakenduses.
- Avage video, millest soovite teada anda.
- Vajutage pikalt videol.
- Valige “Teavita”, puudutage valikut “Illegaalne tegevus ja reguleeritud kaubad” ja seejärel esitage aruanne jaotises “Uimastid ja kontrollitavad ained”.
- Samuti saate TikTokis avaldatud sisust teavitamiseks kasutada meie online-vormi.
Mis juhtub, kui sisust teavitate?
- Kasutame inimeste- ja arvutipõhise modereerimise kombinatsiooni, et kontrollida, kas sisu rikub kogukonna juhiseid, ja rakendada asjakohaseid meetmeid.
- Värsket teavet teie aruande oleku ja aruandega seotud toimingute kohta saadame teie postkasti.
Lapsevanematele ja hooldajatele: kuidas lapsega meelemürkidest rääkida
Lapsevanemate ja hooldajate otsused mõjutavad lapsi ning neil on oluline roll meelemürkidega seotud kogemuste mõtestamisel. Ent sel teemal lapsega suhtlemine ei pruugi lihtne olla. Järgnevalt anname mõned näpunäited lapsega meelemürkidest rääkimiseks.
Olge toimuvast teadlik
- Lapsed proovivad vahel meelemürke sõbra pakkumise peale. Kui sõbrad lapsele külla tulevad, siis tervita neid ja tutvusta ennast.
- Julgustage neid tegelema sellega, mida nad naudivad ja mis neile huvi pakub, ning looge side õpetajate, treenerite ja juhendajatega, et uurida oma laste käekäigu kohta.
- Pakkuge oma lapsele tuge ja julgustust.
Pidage avameelseid vestlusi meelemürkide tarvitamise teemal
- Vältige moraalilugemist. Küsige nende ausat arvamust ja püüdke mõelda laiemalt. Näidake, et mõistate, kui keeruliste probleemidega temavanune inimene kokku puutub ja andke mõista, et olete alati valmis teda toetama.
- Mõelge, kuidas reageeriksite, kui teilt küsitaks teie enda kogemuste kohta meelemürkide tarvitamisel. Kui olete meelemürke tarvitanud, võib olla kasulik jagada nendest kogemustest saadud õppetunde.
- Meelemürkide tarvitamisest rääkimiseks on loodud palju abimaterjale. Algatus The Partnership to End Addiction on loonud vestluspunktid, mis on kohandatud erinevatele vanuserühmadele ja teismelisega sideme loomiseks.
Muud meetmed, mida võite rakendada
- Pange paika reeglid ja tagajärjed, kuid pakkuge ka lahendusi. Näiteks võiks seletada, miks ei tohi kunagi istuda autosse kellegagi, kes on alkoholi tarvitanud. Aga kui laps on kunagi olukorras, kus ta vajab kedagi, kes ta koju toob, võib ta teile helistada ja teid endale järele kutsuda, liigseid küsimusi kartmata.
- Olge teadlik oma lapse tegemistest ja asukohast.
- Kui hoiate kodus retseptiravimeid või käsimüügiravimeid, pidage nende üle arvet.
Lahtiütlus
TikToki ohutuskeskuse ressursid ja juhendid ei paku vaimse tervisega seotud teenuseid ega meditsiiniteenuseid. TikToki “Meelemürkide kasutamisega seotud abimaterjalid” ei asenda meditsiinilist, psühholoogilist ega psühhiaatrilist diagnoosi, ravi ega tuge. TikToki toodetud ja levitatav sisu on mõeldud ainult informatiivseks ja hariduslikuks kasutamiseks. Ärge jätke probleemi tähelepanuta ega viivitage professionaalse abi otsimisega, isegi kui saate abi TikToki pakutavatest teenustest ja õppematerjalidest.